Ehk kuidas ma kymnendal Joensuust tulema hakkasin ja kuhu ma l2hen. See prantslaste klahviasetus teeb kirjutamise p6nevaks ja vigu v6ib oodata. A asemel on Q, M asemel ,, janieasi.
Hetkel olen valgete linade vahel (Angers, Prantsusmaa), v2ljas on p2ikseline +15, kevad algab. Kymnendal siis, 2rkasin vara, pool seitse on vara minujaoks, asjad olid pakitud ja s6iduk tulemas. Yks tuttav soomlane (fiimeil) oli lahke ja pakkus transpordiabi. Borealis oli maja kus kell kaheksa algas eksam, rahvusvahelised lepped kolme kysimusega, palju oli kirjutada, nii palju, aga aega oli k6igest rongiv2ljas6iduni ehk neli tundi. Tegelesin seal siis kiirkirjutamisega, katsusin p6hiideed paberile saada, kaksteist lehekylge ja kell oli poolkaksteist, valus oli lahkuda nende kirjapanemata m6tetega nende kirjeldamatute persoonide seltsist, a elu on karm. Sain ilusti rongile, algas s6it sajaga (sajaneljakymnega) helsingisse. Viis tundi rongis m’o’o’dus m6nusalt, ryypasin kruvikeerajat ja kuulasin (s)indiet, juust haises kotis. Reisisin lastevagunis, lapsed kisasid ja nutsid, emad sebisid, reisisin seal enda valikul, et n2rvikava tasakaalustada. Tegin Imatra vaksalist pilti. Peale seda hullumeelset 6ppeperioodi tundus k6ik kuidagi harjumatu.
Helsingis ei tahtnud see buss mis viib sadamasse yldse tulla, ja inimesed muutusid n2rviliseks, ma eeldasin et et asjad laabuvad kui lased olla ja ei liitunud taksoinimestega. Buss tuli ikka v2ga viimasel minutil, j6udis sadamasse v2ga viimasel minutil, isegi liiga viimasel. Selgus kibe t6de et piletid on k6ik v2lja myydyd, mul hakkas halb, paha, vastik. Vaatasin ringi ja k6ik tundus nii lootusetu, yritasin nii ja naa, m6tetu, kui on v2ljamyydyd siis on v2ljamyydyd, j2rgmine parv kolme tunni p2rast, ooo2it2hh, iseendale k6igepealt, raske oli siis broneerida v2. seisin siis keset seda saali ja imestasin, miks asjad ei l2he nii nagu nad peaksid minema, miks pean ma vahtima seal sadamas kolm tundi ja kaotama kallist aega. Kahtlustasin isegi energia tasakaalutust, ei osanud n2ha seda valet valikut, olin lausa valmis alla andma, trummid, prrrrr, jasiis – kuulen mingid inimesed r22givad piletitest mida nad tahavad maha 2rida. V6tab p6lve n6rgaks, torman nende juurde ja avaldan r66mu omastada see pilet, kysivad kolmkend euri (tuleb m2rkida et mul peaaegu mittekunagi pole sularaha, eriti veel yle kymne euri), avan rahakoti ja no on, seekord on, siis on, just siis kui see tegelikult ka oluline on. T6eline r66m, kui oleks usklik siis t2naks jumalat. Komberdan parvele, pakiruumid on pilgeni t2is, valin mingi koridori ja moodustan oma kompsudest laagriplatsi, portreekunstniku vastu. Istun maha ja alustan imestamist, proletariaat joob, joob, joob, ja see on p2ris julm vaatepilt, on t2itsa 2ngistav ja ahistav ja ma naudin seda vaate ja tundepilti ja mul tekib egoga probleeme, kipub teine seal parvelt 2ra lendama. Vahepeal on isegi hirm, see on hirm kontrollimatuse ees ja see hirm on 6petlik. Tegelikult v6iks kirjutada nii et oleks v6imalik aru ka saada mis ma ‘o’elda tahan aga pole aega, mul v6tab arusaadavas keeles kirjutamine aega, mul ei ole aega hetkel, kuigi on puhkus.
See on ette n2htud teistmoodi olemiseks, kes selle ette n2gi sedamoodi? Mina- ei. Aga ma m6istsin etten2geja valikut ja mul pole p6hjust mitte n6ustuda.
Sellest mis Eesti sai peagi.
Nyyd aga k2in pissil ja kell kolm t6mmatakse tarkust suust v2hemaks, ma parem ei m6tle selle peale.
Head kevade algust
eks paistab
