Houm älõun

Kõigepealt tekib küsimus alates millisest hetkest saab elukohta hakata koduks kutsuma? Kas enne seda on alaline elukoht? Näiteks on loengu vaheaeg ja minnakse lõunale, kes läheb Einelaud-puhvet'isse, kes ühikasse. Tavaliselt need kes ühikasse (v6i m6nda teise alalisse elukohta) lähevad ütlevad: ma lähen koju sööma. Kuigi meie kursuse puhul üle kahe kuu samas kohas ei viibita. Enivei, ma olen houm älõun, P jättis kolmkend eurut ja läks nädalasele väljasõidule prantsuse tulundusmetsadesse. Ja siis ma mõtlesin et kas see vaesus võiks kuidagi eneseväärikusele negatiivselt mõjuda, või pigem see teiste (teise) kulul elamine. Paljudel juhtudel kindlasti, mitte minu puhul, imelik. (ei j6ua enam t2pit2hti peistida, ei oska ka kiiboordi h22lestada sest systeem on prantsusekeelne)
Siin ma siis olen (Angers), ei oska midagi asjalikku teha, ei viitsi v2ljas ka j6lkuda. Istun toas ja vahin kas arvutiekraani v6i telekat. 6nneks on mul 'S6prade' kymnes hooaeg, 18 jagu ja muud filmikraami. Ma ei tunne siin kandis just palju inimesi ja need keda ma tunnen on valjas6idul. V2ga v6imas leib2kk igatahes- aga ma ei oska nii olla. 6htuti einet meisterdades kuulan marta v6i ringiraadiot, alati v2ga kirgastavad elamused. Joon rummi greibimahla ja piparmyndisiirupiga, ka odavat veini, ei saanud nendest kirjadest aru seal poodis, tundub et mingi kypsetusvein, ysna vastik (mitte nii hull kui too Rotterdamist ostetud Hiina vein, mida isegi mina tuntud 'joonk6ikemisp6leb' ei suutnud yle lonksu manustada).

Siinkohal tuleb meelde meie sissejuhatuskursuse l6pupidu. Kes viitsis meisterdas kodumaist rooga, kel oli, v6ttis kaasa kodumaist v2gijooki. K6vasti oli toitu ja jookigi leidus, Eestimaist kahjuks mitte (raha polnud ja viitsimist), kaasa v6etud poolene lauakas oli otsas (seda j6in kuu jooksul 6htuti, nagu konjakit, lasin suus sulada). No ja hiinlastel siis mingi valge vedelik, muudkui pakuvad: vain vain. Seiran pudelit ja no ainuke asi mida oli v6imalik v2lja lugeda oli 69, ma olen endiselt hiina keeles v2ga n6rk. Maitseme huviga: uh, kange riisiviin. Kysin siis veel et mis jook see ikkagi on, nemad ikka vain ja vain. Ma r22gin et no vain yldiselt viinamarjadest ja palju lahjem. L2bimurre saabub t2htt2helt s6nale l2henedes. No mitte vain vaid hoopis vaii, mida iganes see siis ka t2hendab. Igatahes hoidsime Natazaga (Maskvaa) ida lippu k6rgel (Anase ja Goodmani tagasihoidlikul toetusel), eks me olime juba kuu v2ga tagasihoidlikult elanud kah, lasime selle vaii 2ra. Edasi toimus seal yhtteist ja oli ka 'Jonni k6ndijat', mille Anas p2eval SystemBolaget'ist minu soovitusel hinge hinna eest ostis (ca 400 eeku). See oli ilmselt pingelangus, viskasin diivanile pikali, kell viis pani Anas mulle lina peale, ma palusin et ta teleka m2ngima j2taks, igaks juhuks. Seega j2i Jonni manustamine p6hiliselt tema 6lgadele, mille tulemusel ta prillid 2ra kaotas ja hommikul inimesi h22le j2rgi tuvastas. Kaheksa oli v2ljas6i, kuna Roland (kohalik kordinaator) tahtis bussis olla ja rahvale fakte ja fiktsiooni Rootsi kohta jagada v6tsin mina tema auto ja s6itsin bussi taga. Kaasreisijaks magav pohmakas poolpime jordaanlane. Siis oli uppsala, rong, lennuk, belgia, auto, prantsusmaa.

Ma vaatan nyyd paar osa 'S6pru', praen veiseliha ja joon seda kypsetusveini.
Homme on neljap2ev.