Friday, September 30

Diputació de Barcelona

Miks on prantslastel arvutiklaviatuur nii erinev, häda ja viletsus. Täpitähtedest ma enam isegi ei unista, rootsis on vähemalt ää, ei j6ua ju peistida kogu aeg.
Täna on reede, mis ma tegin? Käisin väljas6idul Tours'is, jalutamas ja lambaliha söömas, teel sinna eksisin väga ära sest mahas6it 13 oli remondis. Mul polnud kaarti ja vähimatki ettekujutust kuhu poole kulgeda, igavene jebla oli, aega läks aga asja sai.
Kinos käisin, Broken Flowers, heahea.
Sain l6puks kätte kinnituse oma praktika toimumise kohta. Seega, 10 okt. alustan tööd Barcelonas, At the Diputació de Barcelona (Barcelona Provincial Council), looduspargi administratsioonis- Park of Montesquiu at the foothills of the Pyrenees. Hakkan tegelema Harliku männi probleemidega, ei taha teised kasvada seal hästi, arvatakse et kliimasoojenemine selle p6hjuseks. Eks ma vaatan seda asja.
Pole veel ulualust, pole ka lihtne leida, pigem pole lihtne leida hea hinnaga ja kesklinnas. Tegelikult tahtsin juba esmaspäeval Hispaaniasse ära s6ita aga pole raha. Tundus väga p6nev minna ilma rahata ja vaadata mis saab, aga pole mul nii palju seda nooruse uljust hetkel, katsun 6ppelaenu kiiresti kätte saada. Seega jään veel nädalaks Prantsusmaale.
Söön juustu ja loen.

Tuesday, September 27

Palju õnne

mulle. Olen juba kuu aega suures ja toredas mittesuitsetajate leeris olnud. Pole ei parem ega halvem olla, on sama hea. Mokatubakat seeest on kuhjaga mokast läbi käinud. Rootsist lahkudes ostsin igaks juhuks kaks topsi, huvitav mis juhtub kui need otsa lõppevad. Ei, uuesti suitsetama kyll ei taha hakata, imelik.


vanasti

Sunday, September 25

I.Maasik tuli meelde

Sõitsin just Fiat Puntoga 340 kilomeetrit. Ma olen nyyd väsinud. Ma olen nyyd Angers.
Ilmselt tuleks öelda me.

Saturday, September 24

Õnnistatud olgu Prantsuse köök ja need lõputud veinikeldrid

Mõnusalt, vaikse lauluga- "Rasvad valgud, mineraalid". Ma olen korras.


Leidub siin ka kohti- Kes see laulab köögis?

Thursday, September 22

Ja nyyd läheb kiireks

Eksam oli ära, oli huvitav, oli m6istlik. Kohe lähme poodi, et hankida 6htuse peo jaoks vajalikud produktid, esimest korda kuu aja jooksul kylastame alkoholikauplust. Pakime ja kaalume. Kylastame m6isahoonet. Sööme ja Joome nagu kord ja kohus, tähistamaks kursuse l6ppu. Homme hommikul s6idame Uppsala'sse kus siis ringi vaatame ja niisama. Mina istun pealel6unal rongi peale ja s6idan Nyköping'isse Skavsta lennujaama ja sealt siis Brysseli'sse, jne. Järgmine sissekanne juba Prantsusmaalt.

ahoi hyljesed!

Wednesday, September 21

Uhvunautika


Abdel, Goodman, mina, Roi, Jaime, Jing, Mark ja Youssoufa- kaevanduses m6istagi.

WWF, FSC, PEFC, National Board of Forestry, Korsnäs

ja meie. Ehk siis, esindatud olid: non-governmental organisation (ja ei oskagi t6lkida, äkki avalikes huvides tegutsev vabaühendus, m6nusalt kohmakas), kaks metsasetrifitseerijat, Rootsi riigi metsanduspoliitika implementeerija ja tööstus.
Huvitav pärastl6ununa oli, rääkisime asjad sirgemaks. Mul oli au poole arutelu jooksul toolimehe (chairman) ametit pidada, p6nevust kui palju. K6igile teadmiseks, et järgmised 10-15 aasat on p6hiteema kliimamuutus. Millele eelnesid looduslik mitmekesisus ja happevihmad.
Kliimamuutuse suhtes on avaldatud arvamust et inimloomade 6lul lasub pool sellest koormast, teine pool on looduslik, ehk siis tavaline pikaajaline temperatuurihälve. Kyll on aga t6estatud, et viimased sada aastat oleme oma temperatuuriga stabiilselt t6usuteel olnud. Ma isiklikult veel väga ei muretse.

Ja homme on eksam, nalja saab.

Tuesday, September 20

hrl. eksperdid publiku ees

Meil on homme panel discussion (debate), eestikeeli siis äkki- avalik arutelu. Kohale tuleb hulk Rootsi metsandussektori esindajaid ja siis hakatakse avalikult arutlema Rootsi ja Euroopa metsade- ja looduskaitse olevikku ja tulevikku. Vaat kus lugu.

vaata ka: panel thief- kortermajadele spetsialiseerunud varas

PRAKTILINE TÜDRUK

kooliõde veera saar
polnud mingiks elliks
kandis koolivormi ta
ja rügas tpl - is

oli sile alt ja pealt
tolerantne väga
praktiline tüdruk maalt
beeshi ranitsaga

aasta aastalt ikka üha
paranes ta maine
püstijalu sirgus pühast
tütarlapsest naine

kooli lõpu üks afäär -
veera nagu liim
eksamitel mängiv säär
ja tärkav seksapiil

pärast sõitis veera saar
lapsehoidjaks shveitsi
seal sai temast pornostaar
ja neetidega neitsi

ruitlane


on kohe selline tunne

Monday, September 19

Anger management, ehk "must mees kustutab"

Istun ja viin läbi igapäevasedid kybertoiminguid. Tuleb k6ne, lähen ja räägin mingi 10 minutit. Tulen tagasi ja minu koha on vallutanud l6unanaaberkontinendi vanemapoolsem esindaja. Vend on rahuliku sydamega k6ik lahtiolnud aknad sulgenud ja kustutab nyyd aega v6ttes ja kaalutledes oma kirju. Ma istusin talle lähedale, et märku anda oma arusaamatusest ja pahameelest, eitea kas teeb et ei saa aru v6i eisaagi aru. Kuna ta suhtleb prantsuse keeles siis ma ei hakka oma muret talle selgitama. Ootan kymme minutit aga tema must nägu on ikka veel rahulik ja kaalutlev, kustutab, mina muudkui j6llitan. Vahepeal oli täitsa pingestatud olek. Kell on ka juba palju, tuleb söögile kulgeda, täna on keskmiselt praetud loomaliha fetajuustu ja tomatiga.

must mees ikka kustutab

Sunday, September 18

Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi

Täna lendas Prantsusmaale tagasi kylaline Prantsusmaalt. See planeeritud kylaskäik purustas minu illusiooni askeetlikust elust ja t6elisest, puhtast ja sygavast vaesusest. Siiski mitte jäädavalt, taas saan ma rahuloluga t6deda, et minu kontojääk on 150 rootsi kuningriigi krooni. Lisalaekumisi lähiajal pole oodata. Järelikult lähen täna kalale. Ega ma ei väida nagu oleks see kylaskäik mind sellepärast kurvastanud, kindlasti vastupidi.
6nneks on mul olemas pilet "From Skavsta Stockholm(NYO) to Charleroi Brussels(CRL) Fri, 23Sep05". Seega lendan Belgiasse, sealt s6idutab mind uhke auto Prantsusmaale, vanasse heasse st. Valery'sse, kus ma ennast terve nädalavahetus hästi tunnen.
Aga mis saab edasi? eks paistab, vast kutsutaks soojale maale.

Kord nädalas üks daam teeb maniküüri.
Kord aastas on ta enda vastu aus.
Sa elad minus, kuid ei maksa üüri.
Siinkohal tuleb teha mõtlik paus.

Doris Kareva

eitegi kas tohib sedamoodi luuletusi edastada aga ma ei suuda kiusatusele vastu panna.

:,: Lapsed lapsed sinna minna võite nii kui nii seal niitmata jääb hein :,:

  • 1000 kaastöötajat
  • v6imalus töötada kuni 600 m sygavusel
  • fyysiliselt väga hariv
  • s6javäekohustusest vaba
  • vanus vähemalt 14 aastat
  • töökohal hukkumise korral v6ib abikaasa avada pubi
  • ettev6te tegev juba 1000 aastat
  • pyhapäevad vabad
  • lisaks jaanipäev ja j6ululaupäev
  • töökeskonna temperatuur ca. 40'C

kahjuks ainult meestele

The Falun Copper Mine. The company Stora: oldest shareholder company in the world. http://www.visitfalun.se/varldsarvet/eng/index.htm

Vat selline tore v6imalus oli noortel Rootsi poistel vanadel headel aegadel. Kaadri täituvusega probleeme polnud, sest tubli töömehe pere sai söönud ja s6tta ei pidanud minema. Valgustuseks kasutati t6rvikuid, mis näiteks redelist yles ronimise korral hammaste vahele paigutati. Öösiti p6lesid seinade ääres l6kked, et järgmisel päeval oleks v6imalik vasemaaki kirka ja labidaga kätte saada. V6ib ette kujutada milline m6nus puhas 6hk seal oli. Kasutati ka hobuste abi, spetsiaalseid laugeid treppe mööda toimetati nad alla, kus töökalt veetsid kogu oma elu ilma tylikat maapealeronimis- teekonda ette v6tmata. Vingu t6ttu olid nad ka pimedad.

Käisime seal uurimas, kaevandused on jubedad, eriti minisugustele klaustrofoobidele. Laskusime 60 m sygavusele, sygava mulje jättis.

Vahepeal oli veel see alalmainitud pidu naaberkontinendi esindajatega. Kohale oli kutsutud rootsi folkmuusikat viljelev ryhmitus, mis l6bustad meid poole tunni jooksul ja ässitas tantsima. Hiljem oli avatud kohalik pub kus lahkelt 6lut ja veini jagati. Tuleb jälle t6deda, et alkoholil on imettegevaid omadusi, tantsisin suure hooga minagi, oh lust ja lillepidu.

Töö kiidab tegijat

Wednesday, September 14

6hus on asju

Siinkohal edastan loo elust enesest.
(Inimeste nimed on muudetud ja kokkulangevus reaalsusega on kaootiline, ilukirjanduslikel kaalutlustel modifitseeritud)

Härra Suur J kirjutab:

Nimelt selgus, et kodanik A.Agarnoff sündinud ilusal 81'nda aasta sygiskuul oli virtsaveo käoigus (traktor Deutch Fhar acrotron 165. 1,3 mio eek, 2001 a.) keset põldu traktori rooli magusasse joomaunne suikunud. Enese ja teiste üllatuseks oli ta magusa tukastuse käigus traktori kabiini täis oksendanud. Põhjus miks lugupeetud gentleman viinakuradiga rinda pistma hakkas on klassikaliselt südant- soojendav. Kodanik A.A. laenas BIG-kiireim tee rahani, asutusest 180'000,mis oli imelisel kombel lühikese aja jooksul otsa saanud. Raha kulus endise görli toetamiseks ja selle lastele rataste ostmiseks (ise sai ta tanklas-(95 euro 14.90 eek) -nädalakese õhtuti pilkut libistada).
Finaal, neljas koht- esi koht läks pangale, kes nõuab kohtutäituri kaudu raha, teine koht neiu Ulvile, kes nikub juba ammu teisi mehi aga raha küsib juurde, pronksi saavad Ulvi lapsed, kellel on uued rattad ja muu nänn + austav diplomi läheb kodanik JK.Urbi et. Orbi'le.

lisa 1: selgus et kodanik pisut valetas, summa oli 60 000 aga sellise pikantseseigaga, et käendajaks on tema õde (4 last lasteaijakasvataja) ja BIG-i prosenti on 34 - soliidne .Selgus ka et kodanik A.A. oli ostnud 30 000 eest autu, mida ta õnneks ei saanud eide nimele kanda, kuna kummalgi polnud ark'is auto ümberregistreerimise raha. Vedas niigipalju. Asja ilusam külg on see, et kodanik AA'l on tekkinud hirmus tööhimu. Sitta pritsib põllule, radi ruissassaa -aidaa.


"Nii elu on", tuleb jälle t6deda. Siinkohal tulevad meelde noored ja uljad traktoristid kes kibekiirel l6ikuskuul oma neidudega (v6imalik ka et kellegi teiste neidudega) p6llul traktorikabiinis romantilises 6hkkonnas l6busalt aega veedavad.

eimeen

Prisoners Dilemma

Ehk siis olid poliitikapäevad (Helga Pülzl, BOKU) ja ma ausaltöeldes kohkusin hetkeks, poliitika politoloogia ja kogu see värk kokku on esmapilgul kuiv, väga kuiv. Pole veel ka yhtset EU metsanduspoliitikat, seega on systeem metsamehe jaoks väga keeruline. Ega ma vist ei suuda oma m6tet edasi anda, las ta siis jääb.
Hea on aga see, et meie 14. rahvuselisse perre on saabumas uut ja värsket verd. Nimelt pidavat kohale j6udma Portugali, Tanzaania ja Indoneesia esindajad. Seega saame tulemuseks 17. Jumal tänatud et meil rohkem presentatsioone ei tule. Eile olid ju "rahvusvahelise mestanduspoliitika m6ju kodumaisele metsanduspoliitikale ja rahvuslikud metsandusprogrammid" presentatsioonid, peale 10'nendat oli juhe ikka liiga koos. (Hispaania metsadest on puidu saamise eesmärgil majandatud 5% ja Nigeerias pole yhtset metsanduspoliitikat, peamisetl poliitilise ebastabiilsuse t6ttu)
Homme juba tööstus ja turud.
Veel et lisaks meie kursusele on siia nädalaks maandunud ka grupp prantsuse keelt rääkivate Aafrika riikide metsandustegelasi. Tundub et paljud neist on suguharu pealikud, huvitav riietusstiil ma m6tlen. Homme on meil yhispidu.
Karneval.

Ma ise ei oska hinnata aga tundub et mul on eestikeelse loogilise teksti konverter pisut broken, andeksii. Grammatikast me ei räägi, eks.

Monday, September 12

nojah novot nonii

Nädalavahetus oli ära. Laupäeval, nyyd siis juba teist korda, teadliku elu jooksul, loengus. Briti saarestiku metsad, loodeosas on k6rgemad platood taimestikuvabad, tuuled nii tugevad ja yleyldset tundub et ilm on seal eriti ebas6bralik. Jäneseid on ka liiga palju, poisid olid nädalavahetusel jahil ja augustasid ca. 1000 isendit, yritasid neid tulutult maha ärida. Hiljem oli ilmselt palju jänesemäda.
Ahaa, pidupidu, kana ja lahjat 6lut (salaja käisin lisaks lauakat ja calvat sisse t6mbamas). Nagu alati ja peaaegu igal pool, inimesed hakkavad tantsima, kyll ma kardan seda. Seega olin rohkem kanagrillija ja vaatleja rollis. J6in peaeesmärgiga "pohmakas pyhapäeval", olin edukas.
Täna käisime tutvumas rootsi metsanduse synniga ehk Stora (praeguseks StoraEnso) synniga. Sest oli just Stora see kes 700 a. tagasi Rootsi metsi majandama hakkas, et tagada pidev puiduvaru rauamaagi töötlemisel (kuulus rootsi teras). Äri on läinud hästi, neil on hetkel yle 40 tuhande töötaja. L6unaks anti kana.

Eelmine nädal oli siin nais6ppej6ud Hollandist kes rääkis muinasjutulugeja intonatsiooniga, väga erinev. 6htuti mängis flööti ja reklaamis Hollandi liberaalsust.

Ja mul on uus electrokirja aaddress, primaarne. gmail


ausalt ei suuda nende hiinlaste nimesid veel nägudega yhildada

Thursday, September 8

Ei midagi fataalset

Mis siis ikkagi sai. Sauna sai ja kalale sai kah. Saunaga oli selles m6ttes huvitav et meiega liitus ka Anas (Jordaania) kelle jaoks see oli sauna esmakordne kylastus. Sain rääkida ennekuulmatuid saunalugusid ja suuri kangelastegusid sellega seoses (äitähh Ints). Tuleb ka ära mainida, et neil seal araabias, on selle enesepaljastamisega teised lood, kyll imestas. Seejuures sain ka segasaunast rääkida ja Soomest. Teinekord jällegi tuli esmakylastusele Jaime (Hispaania), jälle sai lood yle rääkida, eks mul tuleb seda saunakultuuri siin laiemalt tutvustada ja populariseerida, tuleb ju peagi kylma skandinaavia talvega harjuma hakata. Selgus ka et L6una Aafrika's on saunaskäimine täitsa aktuaalne, paremates ylikoolides ja muudes lääneh6ngulistes asutustes on saun. juhei
Eiteagi kuidas aga sain, kalakesi igasuguseid, väiksemaid ja vähem väiksemaid. Praadisid, s6in, sain k6hu täis, edaspidi pyyan tellimustööna. Selle ilusa järve kaldal (nagu ollivuudi vilmis kui ideaalpere puhkama läheb) asetseb ka yks väga sygav auk, 600m, peamiselt kulla ja h6beda hankimiseks kaevatud. Seet6ttu pidi vesi pisut toxic olema, ka kalad. Ilmselt on mul juba pisut suurem raskemetallide konsentratsioon keres.
Infot on ka k6vasti jagatud ja salvestatud. Täna p6rkasime kokku kirjaoskamatusega, mis osalusdemokraatial p6hinevate projektide läbiviimise paljudes riikides väga keeruliseks muudab. Polnudki selle peale m6elnud. Palju on räägitud ka viimase jääaja m6judest skandinaavia maastikule ja loodusele. Ma räägin nendest loengutest, et ei paistaks nagu siin ainult puhataks ja mängitaks.

Kylaline Prantsusmaalt veel lisaks.

Saturday, September 3

life inside a bubble

wooha. juhe on erakordselt koos. sest ära sai kuulatud 13 presentatsiooni metsaressurssidest maailma eri paigus. Jordaanias pandas 6kva vangimaija kui puu maha v6tad ja palju muud.

Nyyd aga kalale, et 6htusööki hankida ja päikseloojangut nautida.

Mingi pidu on ka 6hta.

Friday, September 2

Oh seda 6nne

Olin just väikest kaardimängu l6petamas et siis yhikasse (rootsi moodi, tuba näkku ja käterätte vahetatakse iga nädal) jalutada väike 6htueine v6tta ja vahelduseks varakult magama minna, kui arvutiklassi astus sisse Roland (kohalik kordinaator ja 6ppej6ud). Kysis et kes sauna tahab minna. Minu imestus ei olnud väike. Poleks arvanud et see saunakasutus siin nii lihtne on. Yhes6naga eine jääb ära, loodetavasti 6nnestub kuskilt 6lu laenata.

Meie Goodmaniga* läheme igatahes sauna.
*(South Africa, varem olen ma vaid korra mustanahalisega saunas käinud, paar aastat tagasi kuskil L6una Rootsis, hea s6bra Eugen'iga (Nigeeria vend kes on hetkel Papua New Guinea's metsanduskonsultant ))

Head leili, Leili!

Käib töö ja vile koos

Tegelikult rohkem ikka töö. V6i tegelikult ikka vlie kah. Igasuguseid asju on tehtud. 6htuti lähiymbruses jalutatud ja seeni korjatud (kukeseene ja kiirnuudlite mix muutus jahvatatud köömnete liigsuse t6ttu raskestineelatavaks). 6nged välja sebitud. Metsaressursside ettekanne kokku pandud. Nepali rahvustoitu söödud. Improvisatsioonilist live Nigeeria ja Itaalia l6kkelaulu kuulatud. jne jne...
Meie uus pere töötab hästi (ainult hiinlased on kuidagi vaiksed).
Homme olen yle väga pika aja laupäeval koolis. 6hta loodetavasti kalale.



et siis mina, Youssoufa, Anas ja Chen

Thursday, September 1

Jälle hakkab pihta

Palju 6nne k6igile, igatahes. 1 septemper ja ka mina olen jälle koolis, m6nel ikka veab. Hirmutavalt palju on juba käidud seda rada.

Parem ongi.