selle pildi nimi on "ykskord leedus, 04'" (joodan ma oma väga head s6pra ärra Ykssilm Roosakaru (kelle ma koos Pobikuga Nidal prygikasti k6rvalt meie toredale joomingule kaasa kutsusin ), taustal lätlased). ma viisin nad Rootsi, nad on nyyd hea elu peal. mitte lätlased.
see film. kiire on jällegi. aga ma lähen nyyd kinno vaatama hispaaniakeelset filmi soomekeelsete subtiitritega (eutanaasiast) ja pärast lavale. ja eile sain l6puks aru miks inimene kogeb déjà vu'd. mälust yldisemalt kah. soovitan seega 6htuti 6ppida ja siis magama minna. j6in vist liiga palju teed.
3 comments:
Oh aegu, oh kombeid. Mäletan, et Ykssilm oli kohe hakkamist täis aga Pobik vajas ärarääkimist (liiga armsaks oli saanud elu Leedu suvituskuurordis ja turistide mekas - Nidas). Praegu tänavad Y & P Rootsi heaoluühiskonnas lebotades kindlasti seltskonda põikpäiseid (nokaotsaga tipsutanud) rännumehi, kes nad sellel pimedal õhtul elujärjele aitasid.
to pini:
no ytleme et arvatakse nii, kuna mälestus millestki ja see kuidas aju nende mälestusteni j6uab on erinevad prtsessid siis kui aju ajab segi hetkel toimuva tunnetuse mälestuse omaga, ongi käes.
tavaliselt mälestus kaasneb tundega mälestusest aga deja vu ajal tekib lihtsalt se tunne.
v6i midagi sellist,
ja siis on selline haigus et koguaeg on deja vu tunne, päris jebla.
kogu gloori kaob ära, oh teadust
to anonyymus:
ilusad s6nad, ma tunnen ennast kohe hästi, milline suuremeelsus. v6in kinnitada et kui ma nendega mullu suve alguses Alnarp'is hyvasti jätsin olid nad väga rahul heaoluga.
tuleb meelde et kui ma Roosaga piiri yletasin tekkis selline naljakas tunne, no tuleb mingi ärajoonud vend väga suure roosa karuga, koer lohiseb k6rval. kysimusi ei esitatud ja karu k6htu ei vaadatud.
oh aegu
Post a Comment